© 2025 Kõik õigused kaitstud
Kotka Tervisemaja

DREAMO

Kas see on allergia? Levinumad allergiad ja nende tundemärgid

22.05.2025

Paljud inimesed kogevad regulaarselt aevastamist, löövet, silmade sügelust või seedehäireid teadmata, mis nende vaevuste taga tegelikult on.

Allergia tekib siis, kui immuunsüsteem reageerib liialt tugevalt mõnele muidu ohutule ainele, näiteks õietolmule, loomakarvadele või mõnele toidule.

Levinumad allergiad:

Kontaktallergiad

Kontaktallergia on kindla ainega kokkupuutel tekkiv ülitundlikkus-reaktsioon, mis avaldub enamasti nahal sügeleva lööbena. Põhjustavaks aineks on sagedamini erinevad metallid, värvained, säilitusained jt kemikaalid. Kontaktallergiale on iseloomulik, et reaktsioon tekib korduvatel kokkupuudetel ning lööve kujuneb välja aeglaselt mitmete päevade jooksul.

Atoopiline dermatiit

Atoopiline dermatiit ehk atoopiline nahapõletik on üks sagedasemaid kroonilisi nahahaiguseid. Tegemist on eelkõige naha kaitsekihi puudulikkusest ning naha immuunsüsteemi liigsest reageerimisest tingitud haigusega. Allergiaid esineb atoopilise dermatiidiga inimestel sagedamini kui ülejäänud populatsioonis, kuid enamasti ei ole tegemist allergiaga väliste faktorite suhtes. Atoopilise dermatiidiga inimestel kujuneb sageli välja allergia oma naha ja oma mikrofloora suhtes.

Toiduallergiad

Tavalised allergeenid on näiteks piim, muna, maapähkel, kala ja nisu. Reaktsioonid võivad olla kerged (nahalööve, seedehäired) või rasked (anafülaksia).

Nõgestõbi ehk urtikaaria

Nõgestõbi on sügelevate kuplade ja/või tursetena avalduv haigus, mis enamasti tekib ootamatult, sageli üleöö.  Lühiajalise kestvusega nõgestõbi on väga sage ning esineb ligikaudu neljandikul inimestest elu jooksul. Enamasti ei kesta haigus kauem kui paar nädalat.  Krooniliseks loetakse nõgestõbi juhul, kui see kestab enam kui 6 nädalat järjest.

Ülitundlikkus kodutolmulestade suhtes

Kodutolmulesta-allergia on ülitundlikkus kodutolmulestade suhtes, millele on iseloomulik krooniline nohu, ninakinnisus ja aevastamine eelkõige sügis-talvisel perioodil. Sümptomid on üldjuhul intensiivsemad hommikul ärgates, aga ka näiteks koristades. Enamasti on kodutolmulesta-allergiaga inimestel suvisel ajal kaebuseid vähem.

Toiduallergia

Toiduallergia on ülitundlikkus teatud toiduaine suhtes. Iseloomulik on sümptomite teke söömise ajal või kuni tunni jooksul pärast sööki. Enamasti tekib sügelus ja/või turse huultel, suus, neelus, võib tekkida ka lööve üle kogu keha, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus.

Õietolmuallergia

Õietolmuallergia ehk pollinoosi hooaeg algab Eestis enamasti märtsikuus, kuid sümtomite ilmnemine sõltub sellest, millise õietolmu suhtes inimene allergiliseks on muutunud. Kõige sagedamini põhjustab allergiat kase, aga ka lepa, sarapuu, korvõieliste ja heintaimede õietolm. Eestis hinnatakse pidevalt välisõhu kvaliteeti ning õietolmu kontsentratsiooni kohta erinevates Eesti linnades on võimalik igapäevast infot saada kodulehelt https://www.allergialiit.ee/oietolmu-seire/. Aastad on õietolmu kontsentratsiooni ajastuse ja taseme osas erinevad ning seetõttu võib olla, et mõnel aastal on allergikul sümptomeid vähem ja teisel rohkem.

Millal pöörduda allergoloogi või perearsti poole?

Kui allergianähud hakkavad segama igapäevaelu, korduvad regulaarselt või ei allu käsimüügi ravimitele, tasub kindlasti pöörduda arsti poole. Esmane kontakt võib olla perearst, kes suunab edasi allergoloogi juurde, kui on vajadus täpsemateks uuringuteks või testideks.

Allergiat saab leevendada ja juhtida

Kuigi allergiat täielikult välja ravida ei saa, on olemas mitmeid võimalusi selle sümptomite leevendamiseks. Nende hulka kuuluvad allergeenide vältimine, ravimid, elustiilimuutused ja mõnel juhul ka spetsiaalne immuunravi.

📍 Kotka Tervisemajas tegutsevad kogenud perearstid ja eriarstid, kes aitavad selgitada allergia võimalikud põhjused ning leida sobiva ravi.

Viimased uudised

Vaata kõiki