• en
  • fi
  • ru

acebook

© 2018 Kõik õigused kaitstud
Kotka Tervisemaja

Vanast koolihoonest meditsiinikeskuseks

25.04.2017

Baltikumi kaasaegseima erameditsiinikeskuse Kotka Tervisemaja asukoht on aastakümneid kandnud ühiskondlikult olulist rolli – nõukogude ajal koolitati Kotka 12 aadressil rõiva- ja rätsepmeistreid, nüüd töötavad samas hoones hinnatud erakliinikud. Kuidas vanast koolimajast loodi uus erameditsiinikeskus, selgitavad Kaamos Ehituse tegevjuht Alo Nõmmik ja Kotka Tervisemaja asutaja Raul Niin.

Kaamos Ehitus AS-i tegevjuhi Alo Nõmmiku sõnul pole vana, nõukogudeaegse hoone ümberehitamine just väga levinud trend, vaid pigem on optimaalsem vana hoone lammutada ja selle asemele uus, energia- ja ruumiefektiivsem hoone ehitada.

“Ümberehitus on otstarbekas, kui on võimalik säilitada hoone väärtuslikke elemente. Kui hoone konstruktsioon vastab vajalikule plaanilahendusele ja uue hoone funktsionaalsusele, siis tasub kaaluda olemasoleva vana hoone rekonstrueerimist. Kui mitte, siis on soodsam ehitada algusest peale uus hoone,” nentis Nõmmik.

Kotka Tervisemaja asutaja Raul Niin selgitas, et kuna kinnistu soetati juba arendusfaasis, mil hoone rekonstrueerimiseks oli väljastatud ehitusluba ja hoones tööd juba alanud, siis analüüsides hoonete funktsionaalsust, nenditi koostöös ehitajaga, et kompleksi A- ja B-hoone lammutamine pole vajalik, kuid  väiksema ja eraldiseisva C-hoone parema funktsionaalsuse tagamiseks on mõistlik ehitada uus hoone. “Selle otsusega säilitasime aastakümne-pikkuse ajalooga ühiskondliku hoone, andes vanale hoone uue kaasaegse lahenduse ja veel aastakümnete pikkuse eluea,” sõnas Niin.

Nõmmik selgitas, et vana hoone ümberehitamise suurimaks väljakutseks oli mahutada kõik uued ja vajalikud kommunikatsioonid olemasolevasse hoonesse. “Väga palju projekteerimis- ja ehitusküsimusi tuli lahendada jooksvalt, et tervisekeskuseks vajalikud lahendused sobituksid uuel kujul n-ö vanasse vormi. See nõudis projekteerija, ehitaja ja tellija tihedat koostööd,” rõhutas Kaamos Ehituse tegevjuht.

Tervishoiul kõrged nõudmised

Niine hinnangul pole tervishoiuteenuste osutamiseks sobivate hoonete ega ruumide nõudmised lihtsad ning kui lisada veel vana hoonega kaasnenud piirangud, siis polnud ehitajatel kaugeltki lihtne kõiki vajalikke süsteeme uude kompleksi mahutada. “Ometigi suudeti kõik nõudmised ja vajadused täita – see nõudis erinevate osapoolte tihedat igapäevast koostööd.”

Ta lisas, et alati on lihtsam minna kergema vastupanu teed ja luua midagi uut, samas kui on võimalik säilitada varasemat väärtust, siis ei tasu ehitusprotsessi keerukusest heituda ning võimalusel säilitada vana hoone väärtus uue funktsiooni kaudu.

“Kindlasti eristub Kotka Tervisemaja teistest vastvalminud tervisekeskustest oma tervikliku sisu poolest. Lisaks apteegile, perearstikeskusele ja mitmetele hinnatud eriarsti pädevuskeskustele on majas ka kaasaegne diagnostikakeskus ja haiglakompleks. Meilt võiks patsient saada kõik vajalikud uuringud ja ravi ühest majast. Sellist erinevatest tervishoiuvaldkonna teenuseosutajatest koosnevat terviklikku tervisemaja Eestis ja lähiriikides teist ei ole,” rõhutas Niin.

Raul Niin selgitas, et kogu ehitusprotsess on omakorda aidanud kaasa kliinikute vahelisele aktiivsele koostööle ja sünergia otsimisele. “Hoone rekonstrueerimisest alanud koostöö on kandunud meie erakliinikute igapäeva ning erinevad pädevuskeskused alates perearstidest ja radioloogidest, lõpetades hamba- ja plastikakirurgidega teevad seeläbi senini tugevalt koostööd, mis tähendab, et me saame erinevates kliinikutes pakkuda ühiselt kõrget ennetus- ja ravikvaliteeti, sest kliinikute n-ö vundament ja eesmärgid on ühised,” nentis Niin.

Tema sõnul on Kotka Tervisemajas kasutusel nii regiooni kõige uuemad tehnoloogilised lahendused kui ka meditsiinisektori arengule vastavad uudsed ravilahendused, mis muudavad ka ravikvaliteedi taset varasemast paremaks.

Artikli allikas:
http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2017/04/25/vanast-koolihoonest-erameditsiinikeskuseks