Psühholoog või kliiniline psühholoog – kelle poole pöörduda?
27.10.2025
Vahel võib vaimse tervise mure korral olla keeruline otsustada, kas pöörduda psühholoogi või kliinilise psühholoogi poole. Kuigi mõlemad tegelevad inimese…
Nägemine areneb märgatavalt esimestel eluaastatel ning varajane märkamine ja sekkumine on lapse arengule äärmiselt oluline. Paljud nägemisprobleemid arenevad märkamatult, sest lapsed ei pruugi ise aru saada, et nende nägemine on kehv. Seepärast on oluline, et lapse silmanägemist kontrollitaks regulaarselt ka siis, kui ta ei kurda.
Imikueas hindab silmade arengut tavaliselt perearst või lastearst, kuid kui vanemad või spetsialistid märkavad kõrvalekaldeid (nt kõõrdsilmsust, silmade mittefokusseerimist), võib suunata ka varem silmaarstile.
2–3-aastaselt võiks teha esimese silmade kontrolli, eriti kui peres esineb nägemisprobleeme (nt prillikandjad, kõõrdsilmsus, laisk silm).
Enne kooli, umbes 5–6-aastaselt, on soovitatav teha põhjalikum nägemiskontroll – see aitab ennetada õppimisraskusi, mis võivad olla seotud kehva nägemisega.
Koolieas tasub nägemist kontrollida kord 1–2 aasta jooksul või sagedamini, kui esineb kaebusi.
Silmade kissitamine või pilgutamine
Peavalu või silmade väsimine lugemisel
Lugemisraskused, tähe- või rea vahelejätmine
Pilgu mittefokusseerimine või ebastabiilne silmavaade
Esemetega komistamine või kehv koordinatsioon
Lapse püüe hoida raamatut väga lähedal või väga kaugel
Kaebused “udu nägemisest” või topeltnägemisest
Paljusid laste nägemisprobleeme, nagu amblyoopiat (laisk silm) või strabismust (kõõrdsilmsus), saab edukalt ravida just varases eas, kui nägemisnärv alles areneb. Mida hiljem probleem avastatakse, seda keerulisem on tulemust saavutada.
Kotka Tervisemaja silmakabinetis võtavad lapsi vastu kogenud silmaarstid, kes oskavad hinnata nii silmade tervist kui ka nägemise arengut. Kui märkad oma lapsel mõnda ülalmainitud sümptomit või pole ta veel silmakontrollis käinud, broneeri aeg juba täna. Varajane tähelepanu võib mängida suurt rolli lapse üldises heaolus ja edukas koolitees.
Tutvu lähemalt Silmakabineti teenustega siit.
27.10.2025
Vahel võib vaimse tervise mure korral olla keeruline otsustada, kas pöörduda psühholoogi või kliinilise psühholoogi poole. Kuigi mõlemad tegelevad inimese…
23.10.2025
Ämblikveenid – väikesed jooned, mis võivad su enesetunnet mõjutada Peened ämblikveenid ei pruugi olla terviserisk, kuid paljude jaoks tekitavad need…
21.10.2025
Head Kotka Tervisemaja külastajad! Seoses linnapoolsete ehitustöödega on Kotka tänava poolne parkimine Kotka Tervisemaja ees ajutiselt keelatud kuni 07.11.2025. Soovitame…
17.10.2025
Vananedes muutuvad meie jalad paratamatult tundlikumaks ja vajavad rohkem tähelepanu kui nooremana. Jalad kannavad meid iga päev, kuid just eakatel…