Terved jalad vanemas eas – miks on jalaravi eakatele eriti oluline?

17.10.2025

Vananedes muutuvad meie jalad paratamatult tundlikumaks ja vajavad rohkem tähelepanu kui nooremana. Jalad kannavad meid iga päev, kuid just eakatel võivad väikestest probleemidest kiiresti kujuneda tõsisemad tervisemured. Niine Nahakliiniku jalaravi õde Sigrid Kaselaid selgitab, millised on levinumad jalaprobleemid, kuidas neid ennetada ja miks professionaalne jalahooldus on eakate jaoks hädavajalik.

Levinumad probleemid, millega eakad jalaravisse pöörduvad

Kõige sagedamini esinevad paksenenud ja raskesti lõigatavad varbaküüned, seenhaigustest kahjustatud küüned, konnasilmad, valulikud sissekasvanud varbaküüned ning pragunenud kannad. Lisaks esineb palju jalalaba deformatsioone (nt hallux valgus) ja diabeetilise jala muutusi, mis vajavad pidevat jälgimist ja hoolt.

Kuidas vananemine jalgade tervist mõjutab

Vananedes aeglustub naha taastumisvõime ja vereringe, lihasmass väheneb ning liigeste liikuvus muutub piiratumaks. Kroonilised haigused, nagu diabeet ja vereringehäired, lisavad riskitegureid – tundlikkus jalgades võib väheneda ning suureneb haavandite ja infektsioonide oht.
Seetõttu on oluline, et eakad laseksid oma jalgu regulaarselt kontrollida ning hooldaksid neid igapäevaselt ka kodus.

Levinumad vead jalgade hoolduses

Sageli lõigatakse varbaküüsi liiga lühikeseks või valesti, mis võib põhjustada küünte sissekasvamist. Samuti kiputakse kuiva nahka eemaldama liiga agressiivselt, kasutades kareid viile, mis võib põhjustada nahavigastusi. Teine sage viga on jalakreemi harv kasutamine või sobimatu toote valik, mis ei niisuta piisavalt kuiva ja õhukest nahka.

Sissekasvanud küüs – millal pöörduda spetsialisti poole?

Sissekasvanud varbaküüs on eakate seas üsna levinud, eriti neil, kelle küüned on paksenenud või varbad deformeerunud. Ravipediküüri poole tuleks pöörduda kohe, kui tekib valu, punetus, turse või eritis küünevalli piirkonnas – nii saab vältida põletikku ja tõsisemaid infektsioone.

Sissekasvanud küüne ravi sõltub probleemi raskusest: kergematel juhtudel vabastatakse surve küünevallile ja kujundatakse küüne serv õigeks, vajadusel kasutatakse spetsiaalseid korrigeerivaid klambreid. Protseduur on enamasti valutu ja toob kiiresti leevendust.

Tavaline vs ravipediküür – milline on vahe?

Tavaline pediküür on peamiselt esteetiline protseduur, mille eesmärk on jalad ilusaks muuta. Ravipediküür on seevastu meditsiinilise taustaga jalahooldus, mille käigus tegeletakse ka probleemsete küünte, konnasilmade, nahapaksendite ja kannalõhedega.
Eakatele on ravipediküür eriti oluline, sest see ennetab tüsistusi ja säilitab jalgade tervise.

Igapäevane jalahooldus 60+ vanuses

Jalade tervise säilitamiseks soovitatakse:

pesta jalgu iga päev ja kuivatada hoolikalt ka varvaste vahed,
kasutada niisutavat kreemi, eriti kandadel ja taldadel,
lõigata küüsi sirgelt ja mitte liiga lühikeseks,
kanda mugavaid ja hingavaid jalanõusid ning sokke,
vahetada sokke iga päev ja kontrollida jalgu regulaarselt.

Kui tihti tuleks jalgu professionaalselt hooldada?

Üldine soovitus on 3–4 korda aastas, kuid diabeetikutele ja vereringehäiretega patsientidele võib vajalik olla sagedasem kontroll, isegi kord kuus. Regulaarne jalaravi aitab avastada probleeme varakult ja hoida ära tüsistusi.

Aastaaegade mõju jalgadele

Suvel on sagedasemad seeninfektsioonid ja traumad, kuna kantakse avatud jalanõusid ja liigutakse rohkem paljajalu. Talvel aga põhjustavad soojad ja suletud jalanõud liigset higistamist ning loovad soodsa keskkonna seentele ja bakteritele. Samuti võivad külmad temperatuurid süvendada vereringeprobleeme.

Arengud jalaravi valdkonnas

Viimastel aastatel on jalaravi kiiresti arenenud – kasutusele on võetud uued küüne korrigeerimise meetodid ja spetsiaalsed klambrid, mis aitavad vältida kirurgilisi sekkumisi. Turule on lisandunud tõhusad nahahooldustooted, tinktuurid, varbaeraldajad ja sisetallad, mis leevendavad valu ja parandavad jalgade funktsiooni. Jalaspetsialistide koolitused on samuti muutunud põhjalikumaks ja teaduspõhisemaks.

Millised probleemid võivad muutuda ohtlikuks?

Kõige tõsisemad tagajärjed võivad tekkida põletikuliste sissekasvanud küünte, diabeetiliste haavandite, seeninfektsioonide ja sügavate kannalõhede puhul. Ohumärkideks on punetus, turse, valu, kuumatunne, eritis või veritsus – sellisel juhul tuleb kindlasti pöörduda spetsialisti poole.

Jalaravi kui osa üldisest tervisest

Jalaravi ei ole pelgalt esteetiline teenus, vaid oluline osa tervishoiust. Terved jalad toetavad liikuvust, tasakaalu ja iseseisvust – kõik need on eakate hea elukvaliteedi eelduseks. Õige hooldus aitab ennetada haavandeid, infektsioone ja liigeseprobleeme, mis võivad vanemas eas oluliselt piirata liikumisvõimet.

Jalaprobleemid ka noorematel

Viimastel aastatel on sagenenud ka nooremaealiste jalaprobleemid, eriti sissekasvanud küüned ja seeninfektsioonid. Põhjuseks võivad olla kitsad jalanõud, sünteetilised sokid, intensiivne sportimine või jalgade viibimine niiskes keskkonnas.

Teadlikkus jalahooldusest kasvab, kuid on veel arenguruumi

Kuigi inimeste teadlikkus jalahoolduse olulisusest on paranenud, pöördutakse spetsialisti poole sageli alles siis, kui probleem on juba valulik. Jalade hügieenist ja hooldusest tuleks rääkida rohkem – alustades juba koolieast. Ennetus on alati lihtsam kui ravi.

Kotka Tervisemajas asuv Niine Nahakliinik ootab kõiki eakaid oma jalgade tervisele rohkem tähelepanu pöörama. Regulaarne kontroll ja õige hooldus aitavad säilitada liikuvust, ennetada tüsistusi ja parandada elukvaliteeti.

Intervjuu andis Niine Nahakliiniku jalaravi õde Sigrid Kaselaid.

Viimased uudised

Niine Nahakliinik