Peavalu ei ole alati lihtsalt peavalu – millal tasub pöörduda neuroloogi poole?
Peavalu on üks sagedasemaid tervisemuresid. Kuigi enamasti ei viita peavalu tõsisele haigusele, võivad peavalu põhjused ja iseloom olla väga erinevad. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu sellele, milline valu on, kui sageli see tekib ja kas sellega kaasnevad muud sümptomid.
Peavalud jagunevad laias laastus primaarseteks ja sekundaarseteks peavaludeks.
Primaarsel peavalul ei ole põhjuseks mõni teine haigus. Levinumad on pingepeavalu ja migreen, harvem esineb näiteks kobarpeavalu.
Sekundaarne peavalu on mõne muu haiguse või seisundi sümptom. Sellisel juhul on oluline leida peavalu tegelik põhjus.
Milline on pingepeavalu?
Pingepeavalu on sageli mõlemal pool pead tuntav suruv või pigistav valu. Seda võivad soodustada näiteks pikaajaline sundasend, kaela- ja kuklalihaste pinge, vähene liikumine või stress.
Pingepeavaluga ei kaasne tavaliselt iiveldust ega oksendamist ning valu ei ole enamasti pulseeriv.
Migreen on midagi enamat kui tugev peavalu
Migreenihoog võib kesta 4–72 tundi ning sellega kaasneb sageli tugev pulseeriv peavalu, tihti ühel pool pead. Valu võivad süvendada liikumine, valgus, helid või lõhnad.
Migreeniga võivad kaasneda ka iiveldus ja oksendamine. Osal inimestel esineb enne peavalu või selle ajal aura, mille korral võivad tekkida näiteks nägemishäired, tundlikkuse muutused või harvem kõnehäired.
Kui peavalud korduvad sageli ja mõjutavad igapäevaelu, ei pea piirduma ainult valuhoo leevendamisega. Teatud juhtudel on võimalik kasutada ka ennetavat ehk profülaktilist ravi, mille eesmärk on vähendada peavalupäevade ja hoogude sagedust ning nende tugevust.
Millal tuleb peavaluga kiiresti abi otsida?
Mõned sümptomid vajavad kiiret meditsiinilist hindamist.
Kiiresti tuleks abi otsida näiteks juhul, kui:
- peavalu tekib järsku ja on erakordselt tugev;
- esmakordse tugeva peavaluga kaasneb palavik ja halb enesetunne;
- peavaluga kaasnevad kõnehäired, ühe kehapoole nõrkus või tundlikkusehäired;
- tekivad uued või ebatavalised neuroloogilised sümptomid;
- peavalu erineb oluliselt varasematest peavaludest.
Äkilise väga tugeva peavalu või insuldile viitavate sümptomite korral tuleb kutsuda kiirabi.
Kui peavalud hakkavad korduma
Sagedaste peavalude korral on oluline vaadata tervikpilti: millal hood tekivad, kui kaua need kestavad, millised sümptomid nendega kaasnevad ja millised ravimid on seni aidanud.
Kroonilisest peavalust räägitakse muu hulgas siis, kui peavalu esineb vähemalt 15 päeval kuus vähemalt kolme kuu vältel. Sellisel juhul võib lisaks hoogude ravile olla vajalik profülaktiline ravi.
Tänapäeval kasutatakse peavalude ennetamiseks erinevaid ravivõimalusi, sealhulgas ravimeid, botuliintoksiini süste, monoklonaalseid antikehi ning neuromodulatsiooni. Sobiv ravi sõltub peavalu tüübist, sagedusest, sümptomitest ja inimese individuaalsest terviseseisundist.
Peavalude ravi Astra Kliinikus
Kotka Tervisemajas asuvas Astra Kliinikus tegelevad peavalude diagnoosimise ja raviga kogenud neuroloogid dr Katrin Gross-Paju ja dr Ulvi Thomson.
Neuroloogi vastuvõtul täpsustatakse peavalu iseloom ja võimalik diagnoos, hinnatakse senise ravi tulemuslikkust ning vajadusel koostatakse sobiv raviplaan. Astra Kliinikus kasutatakse peavalude ravis muu hulgas botuliintoksiini ja erenumabi ning vajadusel kaasatakse ravimeeskonda ka füsioterapeut.
Peavalu ei ole alati probleem, millega tuleb lihtsalt harjuda. Kui hood korduvad, süvenevad või hakkavad igapäevaelu märgatavalt häirima, tasub pöörduda spetsialisti poole.
Astra Kliinik asub Kotka Tervisemajas. Neuroloogi vastuvõtule saab pöörduda ilma perearsti saatekirjata.
Registreerimine: 5833 9310
📧 tere@astrakliinik.ee
