Kuidas kuuldeaparaadid töötavad?

Kuidas kuuldeaparaadid töötavad?

Kuuldeaparaadid on eriti kasulikud kuulmise ja kõnest arusaamise parendamiseks inimestel, kelle kuulmislangus on põhjustatud sisekõrvas paiknevate tunderakkude kahjustusest.

Lihtsustatult koosneb kuuldeaparaat kolmest põhilisest osast: mikrofonist, digitaalsest helianalüsaatorist ja kõlarist. Kuuldeaparaat püüab ümbritsevast maailmast helid kinni mikrofoni abil, see omakorda muudab helilained elektriliseks signaaliks ja saadab need helianalüsaatorisse. Digitaalne helianalüsaator suudab eristada infot heli tugevuse, kõlavärvi ja suuna kohta, mistõttu saab seadistada kuuldeaparaati käituma teatud kuulmissituatsioonides erinevalt. Helianalüsaatorist liigub heli kõlarisse, mis edastab selle inimese kõrva.

Võimendunud heli tekitab kõrvas suurema vibratsiooni, mida suudavad tuvastada ka kahjustada saanud tunderakud. Tunderakud muudavad helivibratsiooni närvisignaaliks ja seda signaali tõlgendab aju nende helidena, mida me enda ümber igapäevaselt kuuleme. Tänapäeval on enamik uusi kuuldeaparaate digitaalsed ja arvuti abil individuaalselt seadistatavad.

Tuleks olla ettevaatlik ostes „kõikidele sobivat“ kuuldeaparaati, mida pole võimalik teie kuulmislanguse järgi seadistada. Sellise aparaadi puhul on tavaliselt tegemist lihtsa helivõimendiga.

Mida suurem on rakkude kahjustus kõrvas, seda suurem on ka inimese kuulmislangus. Suurema erinevuse kompenseerimiseks on vaja võimsamat kuuldeaparaati. Paraku on kuuldeaparaatide võimendusel piirangud ning samuti ei saa väga kahjustunud tunderakud hakkama helivibratsioonide muutmisega närvisignaaliks, mida ajju edastada. Sellistel juhtudel pole kuuldeaparaatidest kuulmislanguse kompenseerimisel kasu.

Loe lisa Audiomedi kohelehelt.